ÜRO Terviseorganisatsiooni aruande kohaselt on lõikelaual leiduvateks kantserogeenseteks teguriteks peamiselt mitmesugused bakterid, mis tekivad toidujääkide riknemise tagajärjel, näiteks E. coli, Staphylococcus, N. gonorrhoeae jne. Eriti aflatoksiin, mida peetakse esimese klassi kantserogeeniks. Samuti ei kõrvalda seda kõrge temperatuur veega. Lapil olevate bakterite arv ei ole väiksem kui lõikelaual endal. Kui lapiga pühitakse lõikelauda ja seejärel ka muid asju, levivad bakterid lapi abil teistele asjadele. Riikliku Sanitaarfondi (NSF) 2011. aastal läbi viidud uuring kinnitas, et lõikelaual olevate bakterite kontsentratsioon oli 200 korda suurem kui tualettpotil ja lõikelaua ruutsentimeetri kohta oli üle 2 miljoni bakteri.
Seetõttu soovitavad terviseeksperdid lõikelauda vahetada iga kuue kuu tagant. Kui seda kasutatakse sageli ja liigitamata, on soovitatav seda vahetada iga kolme kuu tagant.
Postituse aeg: 15. september 2022